Akna peale kolksatavad need kõik vihmapiisad. . . ja siis sa mõtled, sina istud siin soojas toas naudid rahu ja vaikust üritad midagi huvitavad kirjutada oma blogisse, kõiki oma mõtteid, kuid kuskil on keegi keda sa väga armastad ja sa ei tea mis toimub temaga !
Ja ta on kadunud kui mitte kadunud siis lihtsalt sa ei tea kus ta on või mis ta teeb. telefon on olnud välja lülitatud juba oma nädala. Mis juhtus. . . kangekaelselt peletad eemale pisaraid ja üritad teha midagi, midagi väikest et mõtted lihtsalt eemale saada kuid ei, kui sa ükskord oled hakanud halvale mõtlema jääbki see nii.
Liigud igapäev seda sama trajektoori ilma mõtlemata et ta tõesti võib sind vajada , et tema enda elus ei ole kõik korras. aga siiski , mina vajan seda ja toda jne !
Ma olen kurb kuna tunnen ennast oma ligimeste suhtes väga ükskõikse inimesena. .. ma ootan seda kõnet, miks sa ei helista anna teada mulle endast. Aga ma tahangi aint ühel põhjusel ju teada et ma ometi ei muretseks enam ja taas kord sa mõtled enda peale ! Oled egoist . .

Käisin esimest päev koolis täna, juba suudeti kõik ära rikkuda. istusin siis kirjanduse tunnis ja tõesti nautisin ning lugesin E.Zola eessõna raamatule "Therese Raquin" . Naturalismi teos. See kütkestas mind, võib isegi öelda et erutas mind, kuidas keegi saab juba oma raamatu eessõna kirjutada nii suurepärase, milline see teos siis veel olla võib, panin kirja loen läbi !
Uskumatu et inimene võib nii hästi põhjendada oma raamatu ilmumist, selle kirjutamist miks ta seda kõike tegi. Tsisteerin E.Zola "Loodan, et nüüd hakatakse aru saama, et mul olid eelkõige teaduslikud sihid. Kui minu kaks peategelast Therese ja Laurent olid loodud, meeldis mulle esitada ja lahendad amõningaid probleeme. Nii püüdsin selgitada kummalist liitu, mis võib tekkida kahe erineva temperamendiga inimese vahel, näitasin täisverelise loomuse sügavaid häbeid, mis on tingitud kokkupuutest närvilise loomusega. Kui romaani hoolikalt lugeda, siis selgub, et iga peatükk kujutab endast kummalise füsioloogianähtuse uurimist. ühesõnaga, juhindusin ainsast soovist, et tugeva mehe ja rahuldamata naise ühenduse korral otsida neis peituvat looma, näha vaid seda looma, paisata nad meeletu draama keskele ning täheldada hoolikalt nende olendite aistinuid ja tegusid, Ma lihtsalt uurisin kaht elusolendit, nii nagu kirurgid uurivad laipu."
Sellega ütles ta teose kohta kõik oma vajaminevad sõnad ära ma pakun. Ja lisaks selle tahan öelda, et see on üleüldse üks parimaid eessõnu mida ma kunagi lugenud olen. JA seal tuleb välja ka parim, mis mulle meeldib, võideldakse armastuse nimel. Tavaliselt raamatutes seda ei tehta, või noh tehakse aga see kõik on ju illusioon. Aga Raamtus "Therese Raquin" on kõik teisiti nad on valmis mõrvaks isegi. Olgu ega see ka nüüd MINU elus juhtuks, liiga suur illusioon või fantaasia , ma ei oleks valmis tapma, aga seda põhjusel, inimeselt tema elu võtmine on suurim patt. Minu jaoks vähemalt, kõik inimesed väärivad elu ükskõik kui headvõi pahad need inimesed ka ei oleks ! See ongi põhjus seal on kaks vastandit ära toodud armastus ja mõrv. Ja need kaks ongi meie ühiskonna üheks osaks ! Meie ühiskond koosneb mõrvadest, vähemal määral küll kiremõrvadest kuid mõrvad juhivad me elu , nagu seda teeb ka armastus . . Nii, et kummale poole siis hoida ?
Eks see ole iga inimese enda asi. .
Leidsin endale tegevust isegi 20 minutiks . Hea oli. . Kui sa seda loed sa ei pruugi mõista küll kõike ja mõned asjad võivad olla suhteliselt ebainimlikud, kuid me olemegi ju kõik ühed inimese loomad ! :)
Anet !