Täna, kui on veel viimane selle kuu päev, otsustasin ma, et teen ühe väikse sissekande, kasvõi oma suvest.
Minu jaoks on töö selleks suveks läbi ning nüüd on ees tants ja trall.
Sellele mõeldes ütleks et uskumatu kui kiiresti aeg lendab . Alles kaks kuud tagasi läksin ma üldse esimest korda proovipäevale ja mõtlesin et oi kui lahe, esimesel öisel vahetusel ma mõtlesin et saaks ometi kord see juba läbi . Ning nüüd , kui see kõik on läbi ja ma ei pea enam olema öösel 14 tundi tööl. Uih ma olen rahul , aga ma ei ole rõõmus, kõigega kaasnevad hädad. Ma ei hakka täna kui ma võiks rääkida ainult heast kurtma oma hädade üle, tegelikult need ei olegi minu hädad, kuid nagu on öeldud, mis elu see ilma probleemideta oleks.
Ma ei saa öelda et terve see suvi mis siiamaani on olnud on ainult koosnenud minu tööst. EI ! On olnud ka tantsu ja tralli. Ma käisin laulupeol ning käisime Kertu ja Liisuga klubis. Seletamatu, väga lahe oli ja mulle õudselt meeldis.
Kuid olen pidanud ka loobuma mitmetest asjadest nagu näiteks Viljandi Folk. Olgu kogume raha ja järgmine aasta lähme.
Järgmine aasta... järgmine aasta.. siiis on ju kõik teisiti, ma ei teagi mis ma teen täpselt aasta pärast samal ajal. Kas ma olen teadlik juba selleks hetkeks oma tulevikust või .... või otsin ma alles taga ennast. Sest praegusel hetkel pulbitseb minus küsimus mis edasi saab ? Ja see on hirmus, ma ei oskagi seletada kui hirmul ma ennast tunnen, sest ma pean hakkama saama ilma kõige selleta millega ma olen harjunud elama, ma pean oma harjumused ümber muutma.
Kui ma ei tea mis Sinust on saanud kuu ajapärast, kuidas ma siis saan teada mis saab Minust aasta pärast?
Jah , ma ei tea ega ootagi midagi . Lihtsalt vaatame mis juhtub.
Ootus ja Lootus sõdames.