Puhus tuul ja vihma tikkus silma.....

Täpselt nii täna hommikul oligi. Tuul murdis peaaegu mu vihmavarju maha, siis ma taipasin, et ei ole mõtet üldse seda lahti hoida. Kooli jõudmine oli paras katsumus :) aga kui kohale olin jõudnud, oli nii hea sinna sooja majja jõuda.
Tegelikult täna tuli kohe selline tuju, et ma tahan jälle kirjutada siia. Nagu te näete, siis üle kahe aasta olen ma teinud esmast korda väiksed muudatused oma blogi kujunduses. Täitsa huvitav. Ma võin tänada selle kõige kirjutamise ja tuunimese tuhina eest vaid oma armast kõrval voodi tšikki Hannat. Nimelt Hanna avastas eile, et nii palju oleks kirjutada ja siis tegi ka endale blogi ja näed, siit tekkis ka minu tuhin.
Kui ma eile lubasin, et ma kirjutan korra kuus siis sellest ma pean ka kinni aga keegi ei keela ju mul ka tihedamalt kirjutada.
Täna algas kool varahommikul - pool üheksa. MA läksin inglise keelde ja minuga oli nagu midagi juhtunud... äkitselt ma ei osanud tõlkida mitte midagi ja ärgem hakakem siin rääkima eesti keelsete sõnade hääldusest RÄÄKIMATA VEEL INGLISE KEELSETEST SÕNADEST!
Vähemalt hiljem tuli mulle head vastu kaja , et inimestel oli üle pikaaja inkas naljakas olnud.
Edasi vedasime oma sammud vastas klassi ruumi kus hakkas üle ootuste "lemmik aine" - eesti keele kirjalik eneseväljendus. No hallllooooo tuleb mu küsimus vaid siia, see aine on selline kus sa vajud unne ja peas käib laul:"I got some troubles but they won't last, I'm gonna lay right down here in the grass And pretty soon all my troubles will pass 'cause I'm in shoo-shoo-shoo, shoo-shoo-shoo Shoo-shoo, shoo-shoo, shoo-shoo Sugar Town..."(Zooey Deschanel) Üritasin lisada ka seda laulu, kus ma tunnen , et ma tõesti olen päikesepaistes keset muru ja nina paitab mõnus lille, rahulolu ja headuse lõhn, aga näed sa , ma pole piisavalt proff siin veel.
Kell oli pool 3 kui ma sammusin toa uksest sisse ja jalad ise enesest viisid mind külmkapi juurde, süüa taga otsima.
Tegelikult tahaksin täiega Teile sõbrad, kelle taskusse ma mahun, et kui te siia tulete, siis ma tahaks väga Teile näidata neid kohti ,mida ma oleme nautinud ja avastanud mõned õhtud ja pärastlõunad,"Ratastel läbi Viljandi".
...ja ma olen lahe, lisan pilte ka teile. Siis on ikka huvitavam lugeda ju.
Ok, ma lähen tagasi oma Andy juurde, me hakkame nüüd lugema ja tema hakkab pajatama (praegusel hetkel ainult mulle)kuulsusest, enne rääkisime ilust. Seal sain ka targemaks. Olen tänaseks piisavalt avameelitsenud, kuskil peab siiski piir tulema.