"Uuuh, what you saay,, "

Need olid esimesed sõnad, mis täna hommikul mu kõrvu kostusid. Kell oli täpselt 6.50 ja äratuskell oli laulma hakanud. Ma tegelikult pidin ärkama ja ennast korda tegema, et kooli tatsata, siis aga (ma ausalt ei tea kust) tuli mu huulile küsimus, "Kas me peame minema?".... Sellega see kõik lõppes, äratus kella panime kinni ja pea pöörasime seina poole, kell 10 oli järgmine kord kui ma ärkasin. Ma pean minema loengusse kell 12.15. JA siin ma nüüd olen, unine, oma sooja ja mõnusa tohutute südametega täidetud teki all(teki kott on südameid täis). Tänane päev on alles eees...
Aga tänasepäeva eilne on mul arutamata. Kool algas eile kell 10.15 Infotöötlus see sai läbi kell 13.45 ja siis seadsin oma sammud Rimi poole, et otsida sushi materjali. Minu küsimus nüüd "MIKS EI OLE RIMIS SUSHI MATERJALI VÕI OLEN MA LIHTSALT TOTAALSELT PIME! "
Okei, lähen mingi päev Selverisse, seal kindlasti peab olema.
Tulin koju sõin kaks võikut ja oma toas hakkas mu lemmikaeg "Bones" internetist. Jah võib öelda, et ma olen kind a hull selle järele, :) muidugi mitte nii hull kui ma olen grey's anatomy järele . . . .
Igastahes, kell pool neli otsustasin, et kui Hanna jõuab kell 5 koju umbes siis on õige aeg hakata süüa valmistama.
Minu special roog "kana,küüslauk,sibul,porgand ja kartul ahjukotis!". Aga nagu öeldakse, ainult üks kord tuleb super hästi välja ! :) Teeme jälle teinekord.
Liinaga oli kokku lepitud, et õhtul lähme Jazzuklubisse, mina ei tea mida mina vaatasin, aga igastahes kuskilt me mõlemad võtsime, et kell 7 hakkab. Olgu olime valmis kell pool kuus ja seadsime oma sammud Kulla poole. Võite kujutada ette meie imestust, kui Kulla juurde jõudes oli seal vaid üks mikrobuss, sees oli 3 inimest plus bänd ja tol hetkel siis meie. Liina vedas ennast baari leti äärde ja küsis, "Eeet, kas kontsert hakkab kell 7" JA siis kostus meile vastus "Kontsert algab kell 21.30 ja pileteid hakatakse müüma kell 21.00" Jah vot see oli meie FEIL. Näod punased sammusime siis kullast välja ning välja jõudes, tabas meid naeru ja häbu purse ! :):) SEe oli päris huvitav, järgmine nädal lähme jälle, aga siis juba õigel kella ajal. :)
Õhtul koju jõudes, kui me poest läbi olime käinud nautisid meie hubast seltskonda ka Ivary ja Liina(teine Liina). Meie Martõkainen Liinaga saime oma häbi vastu võtta ja selle üle naerda, sest mis muud teha enam , kui vaid naerda.
Täna on juba neljapäev ja minu korteritšikid tõmbavad nädalavahetuseks uttu. Edu neile! Loodan südamest, et teil tuleb täpselt nii hea nädalavahetus, kui te oodanud olete !!!!
Minul, on aga täna veel loengud, ja sinna peangi hakkama ennast sättima. NB! Õhtul viivad mu jalad, mind esimesse Viljandi Puhkpilli orkestri proovi, veidi on hinges värin, sest ma ei kujuta ette kuidas see välja näeb... Sellest aga siis hiljem , siis kui ma tagasi tulen.
NB!!! MUL TULEB EMA HOMME KÜLLA ! :) Ka minul on midagi oodata !

Puhus tuul ja vihma tikkus silma.....

Täpselt nii täna hommikul oligi. Tuul murdis peaaegu mu vihmavarju maha, siis ma taipasin, et ei ole mõtet üldse seda lahti hoida. Kooli jõudmine oli paras katsumus :) aga kui kohale olin jõudnud, oli nii hea sinna sooja majja jõuda.
Tegelikult täna tuli kohe selline tuju, et ma tahan jälle kirjutada siia. Nagu te näete, siis üle kahe aasta olen ma teinud esmast korda väiksed muudatused oma blogi kujunduses. Täitsa huvitav. Ma võin tänada selle kõige kirjutamise ja tuunimese tuhina eest vaid oma armast kõrval voodi tšikki Hannat. Nimelt Hanna avastas eile, et nii palju oleks kirjutada ja siis tegi ka endale blogi ja näed, siit tekkis ka minu tuhin.
Kui ma eile lubasin, et ma kirjutan korra kuus siis sellest ma pean ka kinni aga keegi ei keela ju mul ka tihedamalt kirjutada.
Täna algas kool varahommikul - pool üheksa. MA läksin inglise keelde ja minuga oli nagu midagi juhtunud... äkitselt ma ei osanud tõlkida mitte midagi ja ärgem hakakem siin rääkima eesti keelsete sõnade hääldusest RÄÄKIMATA VEEL INGLISE KEELSETEST SÕNADEST!
Vähemalt hiljem tuli mulle head vastu kaja , et inimestel oli üle pikaaja inkas naljakas olnud.
Edasi vedasime oma sammud vastas klassi ruumi kus hakkas üle ootuste "lemmik aine" - eesti keele kirjalik eneseväljendus. No hallllooooo tuleb mu küsimus vaid siia, see aine on selline kus sa vajud unne ja peas käib laul:"I got some troubles but they won't last, I'm gonna lay right down here in the grass And pretty soon all my troubles will pass 'cause I'm in shoo-shoo-shoo, shoo-shoo-shoo Shoo-shoo, shoo-shoo, shoo-shoo Sugar Town..."(Zooey Deschanel) Üritasin lisada ka seda laulu, kus ma tunnen , et ma tõesti olen päikesepaistes keset muru ja nina paitab mõnus lille, rahulolu ja headuse lõhn, aga näed sa , ma pole piisavalt proff siin veel.
Kell oli pool 3 kui ma sammusin toa uksest sisse ja jalad ise enesest viisid mind külmkapi juurde, süüa taga otsima.
Tegelikult tahaksin täiega Teile sõbrad, kelle taskusse ma mahun, et kui te siia tulete, siis ma tahaks väga Teile näidata neid kohti ,mida ma oleme nautinud ja avastanud mõned õhtud ja pärastlõunad,"Ratastel läbi Viljandi".
...ja ma olen lahe, lisan pilte ka teile. Siis on ikka huvitavam lugeda ju.
Ok, ma lähen tagasi oma Andy juurde, me hakkame nüüd lugema ja tema hakkab pajatama (praegusel hetkel ainult mulle)kuulsusest, enne rääkisime ilust. Seal sain ka targemaks. Olen tänaseks piisavalt avameelitsenud, kuskil peab siiski piir tulema.

Mulle meeldib olla õige asi vales kohas ja vale asi õiges kohas...(Andy Warhol)!

Tere taaskord, ma lihtsalt pidin selle lause panema siia, loen just hetkel Andy Wahroli filosoofiat by Andy.
Minu traditsiooniks on hakanud saama, korra kuus kirjutada. Praegu ma seda üritangi jätkata, ma ei saa aga mitte midagi tõhusamat ja tihedamat lubada.
Alustame sellest, et homme möödub mul täpselt 1 kuu Viljandi elanikuna ja tudengina. Emotsioonid on olemas küll jah. Kõik on tore ja huvitav. Esimestel nädalatel oli uudistamist rohkem nüüd jääb vähemaks, ei ole hetkel sellist jaksu, õnneks on teada asi, et ma ju loodan veeta siin vähemalt 4 aastat. Nii ,et uudistamiseks on aega ja küll veel.
Emotsioonidest siis rohkem , et olen leidnud endale ka uusi tuttavaid kuid ometi ei saa ju unustada oma inimesi, kes kõik on igal pool mujal :):)
Ma ei mõtlesin välja ühe väikse hea mõtte, mida blogisse kirjutada täna, aga juhtus nii, et ma unustasin selle ära.
Olen oma isikusest aina rohkem teada saanud tänu neile psühholoogia loengutele (isiksuse-ja sotsiaalpsühholoogia ja suhtlemispsühholoogia).
Aga samas kuidagi tühi on ikka. Nii meelde tuli mõte. Mult küsiti see nv, et miks ma tulin õppima just raamatukogundust. Ma ei osanud vastata sellele, esimese asjana torkas pähe , mulle meeldib ju kirjandus. Andke andeks, aga see ei ole nüüd küll piisav põhjus, enamusele meeldib lugeda. Aga siis täna oli suhtlemispsühholoogia ja ma jõudsin järelduse. Viljandi ja siin pakutud loengud on just see üks viis kuidas ennast leida ja endas teadmisele jõuda. Imelik, mis ? Ma ei ole kindel, et ma leian ennast tänu sellele erialale, ma tean et see meeldib mulle praegu, loomulikult, ei tea ma kas mulle 10 aasta pärast ikka veel meeldib see. Kõige naljakam selle juures oli see, et inimene kes küsis mu käest, miks ma valisin selle eriala valis ise kunagi eriala, mille valikus ta ei ole absoluutselt rahul ja tema jaoks oli see raisatud aeg. Aga ma tänan teda, kuna tänu selle küsimusele hakkasin ma mõtlema, et miks ma siin olen ja mida ma siit tahan. Õnneks on mul 4 aastat selles selgusele jõuda. JA me ei pea seda tegema täna, (kasutan nüüd oma lemmikfraasi)eilse päeva homme.
Head teed mulle oma teadmiste, tegevuste ja mina avastamisele.