Jaaaaaa, meeeldib, naudin. Ma olen loengus kell 10 hommikul. Viimasel ööl sain ma magada 10 tundi, enne seda olin ma üleval olnud 36 tundi. Jaaa, värksendav on.
FREEDOM !
Ma olen saanud palju mõelda, ja paljudest inimestest olen ma hakanud PÄRISELT nüüd arusaama, miks alles nüüd aru saada. Olen aru saanud ka sellest, et inimesed ütlevad, et "jaa ma tunnen sind, ma teansind", aga tegelikult... see on siiski suhteliselt a la fraas "loll jutt suhu tagasi". Rahulikum on olla. Ma olen unine, ma tahan magada aga ma olen õnnelik. Sest mul on miskit oodata, ja ma nii väga oootan SEDA ! See teeb mu südame nii avaraks ja laiaks, et ma tahaks pritsida armastust kõigisse aga hetkel ei jõua, hoian seda natukene, sest et ma tean, kellele seda anda! Mu ema tegi eile avastuse, sai aru miks ma stressis olen. Sain ise ka aru, sest hakkasin mõtlema sellele ja ta pani punkti asjale - nii ongi ! Minu uus aasta lubadus. (punktid jätkuvad :)) 1. Parandada see asi ära, mis mul stressi tekitab !
Jah ma olen loengus, mõtlen olnud eilsele, tulevasele homsele ja hetkele. Ja ma olen rahul, ma olen küll unine, nii, et silm vajub looja aga ma ei saa magada, sest ma olen loengus, aga ei ole hullu, ma varsti lähen koju ja ma lähen tudun ja siis lähen tööle :) PS ! Aitäh E, et tegid mu tuju niii heaks ja ütlesid nii hästi, Aitäh K, sest Sa oled ja Aiäth L&L, sest te lihtsalt alati oskate ! PS2. Üks asi, mis õnnele mind lähemale viis, RHCP TULEB EESTISSE ! ! ! JAH TÄPSELT 1 punkt mu bucket listist läheb maha nüüd, või noh siis läheb maha, kui mul pilet olemas on ! :) JEI 30. juuli 2012, sind ootan KA ! Kõik on hästi. A
Eh, ma ei teadnud, et see ongi see elu - kus ma elanud olen viimasel ajal. Ma ei teadnud, et nii palju su ajukettast võtavadki ära need probleemid, mis on tööl, mitte mis on sinu enda elus. Sest, et töö ongi sinu elu.
Näed siis, see tähendab, et täna on tore päev olnud. Sain jälle targemaks. Aga mitte õnnelikult targemaks. Mina ei lase häirida. Ema ka ütles, et tema on nii suur pohhuist tööl, tal suva mis toimps, peaasi, et ise asjadega hakkama töö juures saab.
Nädalavahetus. oli tore. Reede jämmisime H'ga Betti Alveril. Oli iseenesest täitsa tore. Nä gin seda teist kohta, kus H on teistsugune. Aga mitte midagi halvas mõttes.
Nood paar etendust, mis ma nägin olid ka jummala asjalikud. Hea oli, et ma nägin ka võitjate etenduse ära. See oli selline suhteliselt deep. Pidi ikka veits oma mõistust ka tööle panema, et aru saada.
Laupäeva hommikul kell 8 pidin juba rongile jooksma, et tapale jõuda. Meil oli orkestriga esinemine Lehtses. Nägi mõnusaid inimesi ja jälle oli tore. Õhtu oli ka kerge istumine, mis läks kergelt joogiseks ära.
Ja pühapäeva-esmaspäeva veetsin Kundas. Kus mind võttis vastu üks äärmiselt armas ja südamlik perekond, suure suure pidu lauaga. H'ga jalutasime mööda pimedaid kunda tänavaid. Rääkisime juttu ja üli hea oli.
Nüüd olen tulemas vaba aga samas mitte nii vaba nädal. uued mõtted.
Hea oli. Kolasin mööda ilma. Nüüd lähen kolan mööda tartut, vaatab, mis saab. Lähen vooluga kaasa, uus mõtlemine, don't põe. Kõik on awsome. Puhan natukene ka nüüd. Viimane nv oli natuke ülemeelik.
...pikali. Just nii ongi. "Kukkusin pikali, tõusin püsti sammusin edasi, kukkusin uuesti, tõuesin jälle sammusin edasi - jälle juhtus, esimest korda tuli kaks kätt abi pakkuma - me aitame sind püsti."
Käisin kodos nädalavahetusel. Nii hea, hinge süstiti nii palju positiivset energiat ja tänu sõnad selle eest vaid L, L, P, T. AITÄH :)
Nelja päevaga sain enda ümber nii palju värve, positiivseid värve, et ma tundsin nagu ma oleks tulvil head. olengi.
Täna hommikul kell kuus veeresin ma alla kõrgemäest. Ma tahtsin proovida, et mis tunne on ennast alla veeretada. See oli nii naljakas. Reili oli selja taga ja naeris ning ütles, et tahab ka, veeres siis samuti. Olime veerevad rullid. Käisime eile pidus. Tantsisime hästi palju ja hästi tore. Rääkisime hästi palju.
Hetkel on kell pool üks öösel. Ma olen töö juures, sest siin on avalik nett, mida ma saan kasutada, et oma koolitööd ära teha. Sest et ometi mul kodus ju hetkel netti pole.
Reili oli külas. Hea oli. Just two of us.
"Ma pole kunagi kohanud inimest, kes räägib nii palju aga samal ajal ei ütle midagi"
Ma tunnen ennast nagu Deja Vu. Täpselt nagu aasta aega tagasi, lehed on maas ainult et enam nad ei ole isegi mitte värvilised. Õues on pime ja märg ja tuuline, päikest jääb aina vähemaks - suvi jääb aina kaugemaks, miski pärast on mulle aga alati meeldinu sügis ta on erilisem, mõtted mida sa muidu ei mõtle tulevad külje alla.Ja väsimus, pidev väsimus, ainuke erinevus on see, et nüüd varastab mu tudu aega ka töö. Minu kondid ja nahk ja silmad on väsinud. Mu pea on väsinud. Kõik, mis minus on liigub palju aeglasemalt. Aga ma ei mõtle, et ma olen väsinud mingist suhtlemisest või miskist, oh ei, ma lihtsalt tahaks, et natukeseks jääks aeg seisma. Ma olen voodis - kõik seisab peale muusika mu kõrvus, mis mängib edasi. Aga seda seisakut võiks olla ainult hetkeks, mitte üldse palju, sest siis kaoks erilisus ära. Oeh.
Eelmine teisipäeva hommik saatsin ma ära oma lemmiku K. Pisardasin kohe kõik välja. Teisipäeva hommiku veetsin ma oma emaga. Siis aga suundusin Kristiine poole, kus ma kohtasin preili L'iga. Me istusime kohvikus ja jõime kohvi ning võtsime väikse siidri kõrvale. Kõik oli nii pingevaba ja sõltumatu. Me jalutasime mööda Tallinna tänavaid ja käisime sushit veel söömas ja jalutasime, nautisime. Mitte kuskile ei olnud kiiret. Terve tallinn jooksis, peale meie kahe.
Õhtul kui ma saabusin viljandisse ja kõndisin H'ga mööda pimedaid viljandi tänavaid tundsin ma oma hinges, et ma pole
ammu nii rahul olnud. Ma pisardasin kõik välja hommikul. See kõik positiivne, mis K teeb viis ära kõik minu negatiivse.
Siiski, praegu on keeruline aeg. Aga mulle kohati vahepeal isegi meeldib selline dark and twisty.
Hetkel naudin kõike. Täna tuleb R ka külla. Naudin koos temaga. Viin ta tänavatele jalutama, võtan võibolla teed ka kaasa.
Ma õnnelik, sest inimesed mu juures on nii head.
PS. Käisime Tartus, tegime pidu ja pilti ka.
A.
Monday, October 17, 2011
"Kui ma oleks kass, siis kas see peab tingimata tähendama haigust? "
Nii tore oli. Ma magasin pool päeva maha. Vaatasin seriaale, jõudsin edasi oma suure fännamisega "Kuumad 70'ndad". Kolmas hooaeg, iiihan.
Milleks me üritame siis üldse teistele inimestele head meelt valmistada. . . Issand praegu oli kõige parem see, et enne kui ma trükkisin sisse sõnad "head meelt valmistada" tahtsin ma reaalselt kirjutada teistele inimestele meelejärgi olla. Aga see ei olegi ju mõte selles maailmas, mõte pole teistele meelejärgi olla, mõte on ise õnnelik olla. Nii paljud on mulle seda öelnud ,et peaks nagu enda peale mõtlema enne kõike ja värki ja siis ma ei saa sel
lest kunagi aru, aga nüüd nagu ma ei tea kas mu silmad avanesid täiesti või mis asja aga. . . Noh jah, pole põhjust sellest rääkida.
Homme on tore päev, lemmik Julia saab 21, maja on pidu ja rõõmu täis.
PS. Nv käisin maal, seal oli hea, mõtted lendasid, emaga kvaliteet aega. Üldse oli emaga nonstop koos olemine see nädalavahetus. Vaheldus, hea oli - kommunikeerusime nii nagu see oli siis ki ma kodus elasin.
Milleks hädaldada, sest alati läheb paremaks, sulgud korraks endasse hetke ei suhtle ja tuju on jälle hea. See on minu strateegia.
..kõlkudes pilvede serval, riivates mändide latvu, Sa naerad just nagu väikene poiss, kui sülgad meile lagipähe.
Pole miskit paremat kui sa astud kodu uksest sisse ja rätiku all on värske õunakook, koridoris juba tunned keedu kartuli lõhna, kaussi on valatud peedi salat ja pannil on kala valmimas.
Täpselt, ma olen Tapal, teleka ees ja lösutan oma pesas. Kõrval ema teeb viimaseid pisteid mu uuele kudumile, et see ikka kohe valmis oleks. Telekast tuleb kälimees. Mida ma kordagi näinud ei ole ja ega ta nii väga hea ka nüüd ei tundu.
Minu vasakul käel on raamat "Kas sa nutad, kui ma suren?" ja paremal käel on pult, täna on tulemas palju erinevaid filme mida ma tahan vaadata.
Rebastepidu. Glam-rock, ei saanud kahjuks eriti pihta, aga samas üritamine on pool võitu. Tantsisin palju, rääkisin palju hea oli.
Päev enne seda oli ka tore olemine meil, ei saa muidugi öelda, et rahvast oli vähe. Ühel momendil oli kokku 41 inimest, meie pisikeses kodukeses.
Eelmine nädalavahetus käisime Tartus. Pühapäeva õhtu oli arvatavasti tipp, E ja H'ga kinos. Pärast Mökus + tartu tänavad mis on nii toredad. Ei riku sõnadega seda ära.
Kuigi vahest ei ole nii rõõmus on palju armastust hetkel minus - tulge võtke armastust, mul on seda kõigi jaoks.
Olin täna koolis ja tuli ihan foodi isu peale, mõtlesin, et teeks miskit head ja mõnnat. Tegin koorest seenesuppi:
Super söök tuli välja :) Kõrvale käis Siiri Sisask ning üldse kogu mu muusika oli suffeli peal hästi palju vanu ja häid lugusid sai kuulatud.
Kogu selle jura, mis ma siia täna kirjutan, lõppu panen retsepti ka , siis saate teie ka järgi proovida.Eks ta selline vaese tudengi söök suht ole. Vähe maksab, palju saab ja ühe korraga saab kõhu täis ka :)
Täna on üldse selline mõnus päev olnud. Välja arvatud see, et hommikul ärkasin suhteliselt suure ehmatuse peale üles, et olen sisse maganud.
Tänase õhtu veedan küll üksi kodus, aga noh saabki vast siis lugeda ka veidi. Korraks jäi jutt et ehk saab ühe monopoli või kaks teha ka. Aga eks ta oles siis näha :) Vb helistab L ka mulle täna ja teeb plaane.
Ise olen rahul, väljas sajab vihma kuid miski nagu ei tundugi nii vihmane. Kuigi ega see ilm mind õue ei kutsu. Või äkki hoopiski teeks ühe jalutuskäigu vihmas, kuulaks muusikat ja laseks oma mõtetel lennata, minna sinna unistuste maailma. Mõtleks millestki olematust vahelduseks. Eilses postituses jäi mainimata, et me kolisime - AGAIN :) Aga nüüd on super koht. Möbleeritud kergelt, OMA HOOV, OMA MAJA :) Super super. Tänase seisuga on saanud siis kuu aega juba siin elatud. Soe ja hea on.
Jah, olen rõõmus, jah. Aga nüüd peab lugema, peab lugema homseks filosoofiaks üht peatükki, tegelikult ma üldse ei jaksa, tegelikult tahaks lugeda hoopis Umberto Eco "Roosi nimi" ja siis vaadata That's 70 show, ja tegelikult hoopis tahaks olla õues ja lasta vihmal ennast märjaks kasta :D
Valmistamine: Kuumuta õli pannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja porru ning hauta 3 minutit. Lisa tükeldatud seened ja kuumuta veel 2 minutit. Vala pannile puljong, alanda kuumust ja hauta veel 5 minutit. Lase supil pisut jahtuda, siis püreesta. Sega püreestatud supile juurde rõõsk koor ning maitsesta soola-pipraga. Serveerimisel kaunista murulauguga.
Ma olen juba lubanud väga pikka aega, et kirjutan siia siis miskit. Ei oska öelda, kas põnevat ja huviavat aga miskit siiski.
Sellest kui ma viimati blogisin on aega möödas ligi kolm neli kuud. Suvi möödus töötades. Sain ära käia enamus käike ning tööd teha. Ümber oli palju ilusaid ja toredaid inimesi :)
Nii palju oleks tegelikult rääkida, aga samas sees on hea tunne, et ei oskagi kuidagi alustada.
Kui ma viimati üritasin hakata kirjutama blogi siis istus mu kõrval üks oranžipäine P, uksest astusid sisse R-V,M ja H. Kodus oli veel J ka. Õhtul oli mõnus käisime Citys ja niisama chillasime.
Viimaste kuude jooksul olen käinud ka paarkorda rootsis.
Töö on mul super tegelikult, või noh kollektiiv on SUPER :) Kuigi üksinda Viljandis terve suve oli päris morn olla aga töö seltskond aitas kaasa, et ei oleks nii kurb. Plus veel see, et kõik vabad päevad ma käisin kuskil eestis. Hea mõnna oli.
Folgi ajal oli meil ihan mass kodus. Rahvast palju aga tore oli, pidu oli ja hea oli :)
Praegu on hea aeg.
Pühapäeval käisin töökaaslastega Soomaal Öördi raba järve ääres, grillisime ja veetsime mõnusalt koos aega. TORE :)
Külalisi käib viimasel ajal kodus ka palju aga hästi mõnus on nii. Siis ei jõua see must pilv täitsa pea kohale - tundub nagu hakkab tulema aga siis on hea ja kaob ära :)
Samuti on need pisikesed hetked mis on niii mõnnad.
Kooliaasta alustati peoga mis oli stiilis 20 aastat tagasi.
Elukaaslastega ikka kõmmutasime seal tansulkat teha ja olla üüber toredad :)
Juurde on meie sekka tulnud palju toredaid esmakursuslasi ja toredaid teisi kursuslasi., Oleme kõik koos toredad.
Nüüd katsun hakata jälle tihedamini postitama. Siis on hea rääkida, mis toimps mu elus.
Tervitustega, A.
Tuesday, May 31, 2011
kõige halvem praeguse hetke juures on see, et ma ise tean, et tegin vea.
kurb lugu - kurb lugu. nooh ja selles, et ma praegu nii õnnetu olen polegi kedagi teist tegelt süüdistada - annan aega, ehk parandab haavad. Kuigi, kartus on liiga suur mu hinges. Üldse on halvasti asjad hetkel , miski nagu ei ole hästi, kõik pidi koguaeg ilgelt hea olema ja olin täiega õnnelik ja nüüd suutsin ise mitmepäevaga päris mitu asja päris korralikult perse keerata.
Olgugi, et sellest ajast kui ma viimati kirjutasin on hästi paljud head olnud ja hästi palju olen õnnelik olnud - siis nüüd saab selle üleliigse õnnetunde veits välja endast. Aga hoidkem mõtted mujal, sest et nüüd tuleb tööd teha ja esinemas käia igalpool ja üldse peab tegusaks hakkama. :)
No näed siis, jälle mõnda aega pole olnud kiirust kirjutada.
Andsin mõista eelmine kord, et me kolisime oma hubasesse kodusse sisse. Nüüd oleme siin olemas, elame kottide otsas, aga enam mitte kauaks. Sest laupäeval sai valmis meie katkine pliit ning varsti saab selle juba nii soojaks kütta, et Julka saaks sisse kolida ja me saaks hakata ilusti ennast lahti pakkima.
Nädal oli raske, eksamid, seminar ja sellised asjad, raamatud oli vaja jõuda läbi lugeda ning lihtsalt ei olnud enam aega magamiseks. Kõik tunnid ööse ja päeva vahel olid hästi sassi sest, et me magasime täiesti ulmelistel kellaaegadel.
Reedel avasime oma hääletushooaja. Sõitisme siis Hannaga Viljandi-Rakvere marsuuti. Rakvere saime kenasti kolme autoga ning aega läks +-kolm tundi. Vahepeal kenad 45 minutit istusime tee peal ja lihtsalt lootsime ja ootasime et mõni auto meid peale võtaks. Rakvere jõudes seadsime oma sammud Tiina juurde kus o
otas meid juba soe söök ning egas midagi polnudki tegime T'le jäätise ka valmis ning hakkasime ennast
sättima et õhtul ilusad olla.
Võtsime Rakvere minnes oma otsuseks olla hetke inimesed. SEda me ka olime absoluutselt ilma mingite plaanideta.
Käisime ringi, olime Virmas, Kärakantsis, inglise bubis korraks. Ühel korteri(tuli välja, et see korter kuulub mu sugulastele ja pidu oli nende oma) peol isegi .
Oli täitsa tore, mingi hetkeni. See aeg, mis me toredasti veetsime jääb kõige paremini meelde. Sest see oli lihtsalt nii mõnus, väike walter kõrval ja meel oli hästi hea.
öösel magasime natuke aega ja siis laupäeva hommikul seadsime sammud Rakvere teatri poole, läksime vaatama üht hästi toredat etendust(enam ma siia nimesid ei kirjuta, kuna siis
leitakse igalt poolt netist mu blogi ülesse märksõnade abil). Etendus oli täiega tore, riided olid hästi super ilusad. Kuna me olime hästi hästi väsinud ja läbi nädalast läksime magasime ka veel natuke kodus ja õhtul olime jälle linnavahel ja jalutasime ringi ja olime hästi toredad- kui saab nii öelda - minu jaoks oli nii hea, rohkemaks polnud jaksu lihtsalt.
Pühapäeval läksime kahte etendust vaatama ja siis läksime Kärdile poodi külla. Olime paar tunnikest seal ning mõtlesime, et õhtul saame autoga Tapale ning Viljandisse tuleme alles esmaspäev. Käisime siis festivali lõpetamist ka vaatamas. Mis oli lihtsalt niii super, et sõnu jääb väheks. See oli nii originaalselt, ilusti tehtud. Muusika, lavaline liikumine, valgus kõik oli lihtsalt nii omal kohal, et see oli uskumatu lihtsalt.
Täna kell 13.00 hakkasime Tapalt viljandi poole hääletama ja nigu naksti olime kahetunniga viljandis. 2 autot tõid ära, ootama tee peal eriti ei pidanudki . .
Õhtul nüüd käisime Julkaga kultuuriõhtul ungarit kuulamas. Sellised üritused muudavad erinevaid riike nii huvitavaks, et tekib kohe soov minna külastama ja uurima, kas see on niii ilus, tore ja hea nagu räägitakse :) Aga eks siis eluks on palju plaane, käia ringi ja uurida.
Hääletades tuli mitmeid häid ideid ka meil hannaga. Nüüd on vaja vaid need täide viia ja siis on hea. Tuleb seda oodata.
Viimasel ajal on muidugi tapal käimine saanud väga tihedaks sündmuseks, eilne käik oli nagu korraks, nii kõhutäis söömise mõttes, mitte midagi enamat.
Aga nüüd tuleb endale töö leida, ning eksamiteks valmistuda ja kõik hästi ilusti ära teha :)
PS! Otsustasin, et täna, et võtku mis võtab, nüüd peab läbi lugema selle kauni stingi raamatu mida ma olen mitu korda nüüdseks juba alustanud ja proovinud lugeda. Hetkel oleks aega(tegelt ei ole) aga võtaks siis aega ja loeks seda. LAul ka siia juurde :)
Küsin endalt:" Kas hakkas meeldima?", vastan ise:"Mis hakkas meeldima?", vastan taaskord ise:"Noh see kolimine."
JEEEE, UUUS KODU! Elame siin hetkel neljakesi: Hanna, Julia ja Liina. suvest jääme aga kolmekesi. Mina Julia ja Hanna. Ootusärevus.
Kodu on ilus. Kuigi köögi ja julka toapoolne osa ei ole veel päris valmis. SElels suhtes, et julka tuba on veits külm ja siis ta ei saa veel seal elada ja askeldada ja oma asi sättida. Lahe, et me sees elame, aga nii tore oleks kui üheskoos kõik pakiksime asju lahti ja värki. See oleks nii soe ja tore.
Laupäeva õhtul kolisime. Hannaga veetsime esimese öö siin ja siis oli hästi külm. Kütsime küll korralikult aga ikkagi magasime nagu parmud nurgas :D Nii palju riideid oli seljas ja pöörata ei saanud ja hästi külm oli. Nüüd oleme kõik ju siin sees. Kütame juba kolmandat päeva ja palju soojem on. Täna ostsin omale voodi ka. Siuke punakast materjalist kušett.
Täiega tore ja muhe on tegelt. Jääme ootama aga juba seda aega kui kõik on siin valmis ja meie oma koduks tehtud. Koolile elame nüüd ka lähedal ja kõikidele pidudele elame ka lähedal. :D
Muidu on kõik lahe. Õppima peaks rohkem aga üldse ei jaksa kuidagi :S
Aga annan lubaduse endale, et täna alustan raamatu lugemist.
Tervitan teid teisel pool mägesid. Noh seal kaugemal põhja pool ikka.
Ema tervitan ka, sest ta tuleb homme koju ja siis on kindel et järgmine kord kui ma tapale lähen me näeme, sest ta jääb puhkusele. JEEJEEE ! :)
Vahepeal on äärmiselt palju toimunud. Noh ma siis mõtlen seda aega kui ma viimati siia kirjutasin ja südant puistasin.
Viimane kord rullisin, siis mõtlesin, rullisin ja siis käis klõps läbi - milleks see rullimine, milleks see negatiivsus. Võtame hästi ja ilusti kõike. Nüüd ma tegutsen siis sinnapoole. Kuigi kõik ei ole täpselt nii nagu oleks vaja, et ma saaksin loobuda oma rullumisest - aga millal kõik ongi täpselt nii, et sa ei oleks mingi omadegapeessekukkunudtegelinski. Olen uimane, väsinud, tõbine nahk - noh, et siis inimene.
Kõik tegi heaks see kui me eelmine nädal saime teada, et me saime endale uue kodu. Pliiiis piipõl olge kooos minuga õnnelikud, mitte ärge otsige neid negatiivsusi, ja kõike seda halba. Sest see koht nagu tõesti ongi SUPER suurtetähtedega, ja ta ei ole mingi fäänsipäänsi, aga seda ei olegi vaja ju. Ma jõuan terve elu - oma raha eest- elada mingis ideaalses olus. Ma tahan magada veneaegse kušetti peal ja olla
ilma telekata ning ärga hommikul vara , et kütma hakata. Peaasi, et tore oleks. JA ma tean, et meil hakkab tore. Sest need kellega ma koos elama hakkan, nemad on sama exaited kui mina ja see ongi see suurepärane boonus.
Eelmise nädala alguses käisime preili H'ga tallinnas. Käisime J-L külas, käisime Neonatalismi vaatamas ja mingil väiksel kunstinäitusel, kus oli hästi soe (just nagu vanaema) vanatädi ja seal olid niii ilusad näitused. Ja etendus Neonatalism - ma lihtsalt pigem ei ütle midagi, sest ma kardan, kui midagi öelda, ma võin ära määrida selle, etenduse, VOT NIII HEA OLI!
Reedel läksin Tapale. Esimest kor
da elus sõidsin 5 ja pool tundi koju. Rekord minu jaoks. Ärkasin hommikul kell viis. Õhtul oli Tapal pidu. Midagi sellist, millisel ma enam nii tihti ei käi. TRE.EE (naljakuipalju). Liisa, Kelli, Pinks ja Liisi ka. Liisa küll diskule ja värkidele ei tulnud aga ikkagi oli meiega. Pärast tegime ühe zigenzagensi laksu ka. Oiiii õhtu läks natuke pikale. Meie K'ga siis sammusime kella poole seitsmeaeg hommikul minu kodu uksest sisse ( enne seda pidime kindlasti ka kukkuma ühekorra, ilma ei saa ju ). TEgi siis ilusad 25 ja pool tundi üleval olemist. Järgmisel hommikul algas kell 11 orkester ka.Hästi väsinud, natuke purjakil oli olla. Ma lihtsalt surin. Ja oleks siis nii, et ma oleks pärast orkestrit magama läinud. Kus sa sellega, kõige pealt natuke Liina ja siis kalli Liisi juurde külla. Lõpuks ma lihtsalt tukkusin ta voodil ja siis sain aru, et kõige õigem oleks kõigi elu lihtsamaks teha ja koju magama minna. Siiani olen sellest kõigest vässs.
Aga reedene pidu oli selles suhtes super, et kõiki toredike , keda ei ole hästi ammu näinud oli mega hea näha lõpuks. SEe oli shuper lihtsalt. Ja pidu oli kindlasti seda väärt, et nii kaua seal olla. Just inimeste pärast oli seda väärt :)
----------
Mõne asja kohta aga ütleks nii, et ära eelda koguaeg , et minul on hästi - mul ei ole küll halvasti aga hästi ka ei ole. Kurb... lihtsalt, et ma tunnen esimest korda ,et olen lükata ja tõmmata. Suht masendust tekitav, selliseid tundeid peaks peksma endast eemale, koos tunnete tekitajaga.
-------------------
Ühe asja koha pealt aga võin hoopis õnnesoovida. Tunned ennast kuradima hästi ikka. Mina oleks uhke enda üle .
Käisin vändras. Tegime süüa ja pidasime reili pidu päeva. Läksime rajale reiliga kimama ka.
Laupäeval sain autuga koju ja siis tegime pidu mõne poikaga. Suht tore nalja täis õhtu(öö-hommik) oli . Kell 11 algas mul küll juba orkestri proov aga kõik ei lähe plaanipäraselt alati. Mina jäin magama ja ärkasin alles kell 11. Kella kaheks vedasin ennast siis proovi kohale täna. Hästi paha oli. Ostsin eile veini, mõltesin et tahan proovida oma klaase, mis reili mulle kinkis.
Aga olen rusu, vare. Keha, mis eksisteerib. Hästi halb on nii, ja andke andeks, aga ma täna rullingi, sest selline on tänane päev ja ma ei tahagi midagi teisiti. Hommik oli veel lõbus ,aga kui hakkas see reaalsus tagasi tulema, siis läks kõik hästi halvaks. Täiega siuke paha on, ma tahaks aint viriseda ja toriseda ja üldse mitte lõbus olla.
PALJU ÕNNE REIL ! Homme lähen vändra. Teeme tähistust, et see beibs sai ka vanemaks. Nii tore, emps tuleb ka laupäeval sinna ja siis ma näen teda ka taaskord korraks, ega vist lähitulevikus, ei teki sellist võimalust, sest viljandi orkestrid on mu aja näpanud ning nädalavahetustest enama aja peaksin siin veetma.
Eile tinutasime, nagu saab aru sellest eilsest jupist, mis siia kirjutasin.
Täna on juba teine päev. Hetkel olen ma oma lemmikus Franz Ferdinandi mullis ja olen kurb, et ma kaks aastat tagasi ei käinud õllesummeril, sest siis ma oleksin Franz Ferdinandi ära näinud.
Aga veedan siin oma aega, vaadates Franz Ferdinandi live kontserte (minu arvates lived on alati parimad, sest nii saab aimu mida osatakse) Panen siia ka ühe lingi, ja kui te vaatate korralikult lõpuni ja jälgite neid trummareid siis panete tähele,et minu esimese lemmiku RHCP trummar Chad teeb ka kaasa, ta on see sinise nokatsiga ja üleni teksas.
Jeee. Muusika on hea. Outsiders on ise ka hea laul :)
Õhtul seame oma sammud ühe toreda koha poole. kutsume seda siis AA'ks. "Mina olen Anet - mina olen alkohoolik."
Hanna töötab säästupoes turvanaisena, õhtuti ootab tööpäeva lõppu siis saab Waltrit osta. Mina töötan koristajana - Statoilis. Tööl olen aint õhtuti. Kui kohtame võtame ikka mõned waltrid.
Elame ühes pisemas uberikus, kütame puudega ja siis eilsete ajalehtedega. Kuulutaja on ka teemas. Hanna ema käest saab Kuulutajat. Hea kütte materjal iseenesest.
Raha nappus ei luba paremat lehte kasutada, selle oost vätaks vahest ikka mõne waltri.
Igal pool toas on riided, ja vahest kui ei viitsi koju tulla siis läheme hoopis pargi pingile istuma. Vaidleme, saadame teineteist igast huvitavatesse kohtadesse ka. Elu on lõbus, koosolekud on korra nädalas ja siis on täitsa tore olla ka, kohtume sõpradega, sellepärast on tore.
Elu on nagu lilleline kardin.
Tegelt on aga täna see päev kui me tipsutame. Õde sai mul vanemaks ja see on kõik niii tore. Rumm võttis H'ga ühe rummi, kohviga joome siis on toredam, bahukoort on ka peal.
Pfff. . . aga mind ei huvita et homme on kool, lähen ja olen lõbus koolis. Peaasi, et tore on olla. muidu on igav.
Kõigil on igal pool kirjas, et kevad tuleb ja lõhnab nagu kevad ja toas on kevad.
Siis kui mina täna hommikul kooli poole astusin, oli nii krobeline ja külm olla, et ei tundnud nagu veel kevadet. erinevus oli ainult selles, et kuidagi hästi palju oli linnu laulu. Kuna hästi hästi külm oli siis ei saanudki seda ilusat hommikust ilma nautida.
Pärast loenguid aga läksime H'ga tiirutama mööda linna. Uuuh, kui ilus, mõnus, puhas, rahulik. Kõik seisis minu jaoks. Ma tundsin nagu aeg ei liigukski edasi. Kõht tühi tatsasime tegelaste toa poole.
Hääd ja paremat sõime ka.
Kelli K tegi täna maailma hästi ilusaks. 21. juuni ootab mind siis Tallinnas Lauluväljakul 30 seconds to Mars. Ma mäletan, seda aega kui esimest korda neid kuulsin. Otseloomulikult need esimesed filmid, mida Jared Letoga näha sai.
Palju ilusaid mälestusi ja nüüd tekib neid veel juurdegi.
Hästi väsinud, raske, rusutud on olla. Kohati on tunne, nagu oleksingi ise mingi rusu, aga samas hästi palju on viimasel ajal on neid pisikesi hetki ja tundeid, mis on lihtsalt rämedalt patareisid laadinud.
Haaa ja siis ma sain Emile Zola ka lõpuks läbi. Jah, jättis hästi palju tundeid tegelt, neid häirivaid asju. Seda kõike põhjustas see, et raamat sai kuidagi järsku läbi. Igal teol on tagajärg, igal surmal on tagajärg, kõigele on tagajärg, mitte miski ei jää kunagi lihtsalt seisma ja ei saa otsa. Selles suhtes, et nimitegelase suhtes sai jah raamat läbi. Kuid sinna jäi veel lahendamata asju minu jaoks. Kas tõesti oli ainuke siis Therese ämm, kes teada sai mõrvast. Mis sai sellest ämmast. Ilmselgelt on autori mõte olnud jätta teadmatusse ja ta tahtis vast anda lugejatele selle võimaluse ise raamatut edasi mõelda.
Hetkel olen rusu ja kuulan kõike head ja paremat internetist. Ning imestan ikka ja jälle kuidas miski suudab mulle niii suured külmavärinad tekitada, ja olen õnnelik, et eestis tõesti elavadki nii andekad inimesed.
Hästi hea. Minu ümber on niii palju ilusaid ja häid inimesi, et see ajab mõistuse ära. Korrast ära.
Käisin kodus jälle. Tore oli. Kuna ema ei olnud kodus siis hellitasid ja nuumasid mind kõik mu suure ja vägevad. Aga see kõik oli kuidagi niii soe ja mõnus.
Üks sõber ütles, mulle lausa, et tema on see sõber, kes hoiab mu pead ja hoiab mu lõuga.
Kui ma kolmapäeval tartusse jõudsin. Seadsin otse joones ennast vaksali poole. Tund aega enne rongi väljumist olin kohal. Rong oli niii puupüsti täis, et halb hakkas. Osad seisid püsti ja kellegil eriti ruumi tegelikult ei olnudki. Kertu T'ga on meil saanud kombeks kohtuda, keset üritusi või reise kuskile, nii et eriti aega ei ole. See kord leppisime kokku, et kohtume rongis, umbes tunniks ajaks või
vähemakski. Me polnud kaks aastat näinud ja see natuke oli lihtsalt super. Muidugi ei muutunud paremaks seda aega, mis kohtamata on olnud aga muutis toredamaks, et me nägime jälle.
Tapal oli kõige toredam Liisi mul vastas. Liisi, kes hoiab lõuga ja pead. Viisin kodinad koju ja siis tatsasingi edasi kõrval maja poole. HAPPYTHANKYOUMOREPLEASE ja metsikutes kogustes naeru, rõõmu. õhtu oli sõnade all Happy ja JOY. Minu jaoks vähemalt. Hästihästi mega super. Kuna Härra Josh on oma filmi valinud lihtsalt suurepärase soundtracki, siis filmi lõpp mingil hetkel oli minu jaoks olematu, pigem oli see, et silm vajus kinni suu vajus lahti. Kell pool üks läksin koju ja tuttu ära. Nii hea uni tuli.
Neljapäev oli super päev. 24. veebruar 2011 - meie maa sünnipäev. Konstert ja värki kultuurikas, nägi neid suurepäraseid ja toredaid. Õhtul aga mu Liisa tahtis mind enda juurde. Käisime Ferryga jalutamas ja tundsime head aega. Siis kui ma otsustasin et ma söön hästi palju head sööki kustusin ma Liisa voodisse jälle ära. Täpselt nagu tavaliselt kui kõht täis ja ma otsustasin korraks silma kinni visata ja puhata. Ühel hetkel ärkasin ja avastasin, et kell päris palju peab vist kodu poole ennast sättima.
Reedel külastasid mind sugulased soovisid ühe päeva puhul(sellest räägin juba h
iljem)
õnne.
Õhtul tuli teekond Kertofliga Rakvere poole ja pärast seda juba tema juures filmikas ja veinikas ja veike snäkk kõrval.
Reedel tundsin esmakordselt endas seda vanadust, kuna kolmandat õhtut järjest kustusin ma mitte kodus ära aga vaid kellegi toreda juures, sest lihtsalt niii heaoli.
Laupäeval sai ka tapa suusatajatega paar lugu Jänedal tehtud. See oli hästi muhe. Meid oli vähe aga tegime nalja ja naersime ja jõime teed ja sõime hernesuppi. Tol õhtul mängisime Lintšiku ja tema emmega lauamängu, hiljem juba minu juures tuki ja liisiga.
Kell pool üksöösel avasin ühe külalisega shampa, mille ma üksinda ära jõin ja kell kolm magasin õndsat und.
Täna oli hästi hea. Kertofliga sain hommikul kokku ja hakkasime lasnagnet tegema ja kapsarulle ka.
Nii hea oli kodus käia, kahju küll sellest, et osad head ja paremad jäid nägemata. Aga ei ole hullu ma alati ütlen, et eks järgmine kord ikkka näe
b.
Hahaaa. See nädal algas siis sellega, et ma tähistasin uue numbri algust. Alustasin oma sõbranjedega juba reedest ja pidasin kuni esmaspäevani.
Ükspäev lõbusam kui teine. Reedel tegin mina täiesti õlle õhtu ja eks ma nimetangi sed
a nädalavahetust Waltrivahetuseks.
Reede õhtu juba ise venis hästi pikaks minujaoks. Kell pool viis hommikul hakkasime alles Lennukitehasest kodo poole kõndima Liisi ja Reiliga.
Laupäev oli minu jaoks suhteliselt selline kainenemise, söögitegemise, koristamise, vastaskäimisepäev. Õhtul aga algas see pidu. inimesed tulid kohale ja sättisid ja
olid mõnusad.
Pean siiski ära mainima, et kaks minu sõbranjet, otsustasid anda panuse mu Pariisiunistuse täitumisele. Aitäh teile mu musid.
Pidu oli tore, aga minu jaoks lõppes varakult. Selle eest algas ta pühapäeval päris vara uuesti pihta ja lõppu nägin mina alles esmaspäeva õhtul.
Väga tore ja rahulejääv oli see kõik.
Kolmas topic on siis HAPPYTHANKYOUMOREPLEASE. MAailma parima soundtrackiga film arvatavasti. Vähemasti minu jaoks oli see nii hea. Filmi sisu, tegelased.
"You're a mess. I'm a mess too. So let's clean each other up." Ole kõige eest tänulik. Ütle alati thank you, more please. thankyoumoreplease,thankyoumoreplease. Ja alati. Naera, ole joovastunud.
Enam ei jaksa kirjutada. Mõte on tühi ja otsas. Olen niisama siin ja kuulan seda suurepärast soundtracki.
Mu arvuti undab niii kõvasti, et valus hakkab varsti. Aga anyways. Ma kunagi hästi ammu, 2008,2009 aasta kirjutasin, et tahan lugeda kindlasti Emile Zola teost "Therese Raquin". Teos on nüüdseks siis nii kaugel, et ta tõesti hakkab näitama lõppu mulle. Raamat siiani on kõik hea olnud. Peale selle, et emotsioonide kirjeldus hakkab nüüd juba igavaks muutuma, kuna autor keerutab hästi palju ühtede asjade ümber ja seda on küll ka hea lugeda. Kuid tegevust enam nagu nii väga ei toimu, et mingi tegevus ja põnevus oli ära ja nüüd on tegevused tehtud, ja peab ainult tagajärgi ootama. Aga ma ei jaksa enam tagajärgi ka nii väga oodata. Ma tean, et peab oskama nii nautida ning tõesti teos on kirjutatud hoopis teises moes nagu olen harjunud lugema. Nagu Zola ise kommenteeris, et ta on üritanud uurida temperamenti mitte inimesi, selles raamatus. Ning see, et see teos on naturalismi oma on ka täiesti õige jutt: teost läbib alatus, kurjus, vägivald, kõik mis siin elus julm on, ja seda eriti tollel ajal. Olgugi, et ma ei saa hästi palju häid sõnu öelda, on sellist kurjust ja vägivalda hea lugeda, sest need imalad romaanid hakkavad juba ära ka tüütama, nii palju kui selle kiire teooria kõrvalt on aega neid imalaid romaane lugeda. Samuti on see teos nii tõene. Eks ma siis saan rohkem kirjutada kui oeln teose lõpetanud, kuna hetkel kui see hakkab alles lõpule lähenema, ei ole mul mingeid mõtteid, et millega see teos tõesti finaali võib jõuda. Ma loodan, et herr Zola oskab kirjanduslikult mind tohutult üllatada, raputada - nagu neil kirjanikel tavaliselt kombeks on.
Eile oli siis see päev, mil oletatavasti peaks oma sõpru rohkem meeles pidama, või noh neile helistama ja soovima hääd nende päeva. Tore-tore. Tegelikult mulle päev iseenesest meeldib, aga nagu igal pool on see nii üles puhvitatud ja ameerikas on eriti toodud see nagu suuureks armunute päevaks. Täna vaatasin How i met your mother uut osa ja siis seal oli ka valentinipäeva kujutatud kui sellist päeva, mil igal ühel peab kohting olema. OH seda õnne, et ma ei ela ameerikas mõtleks praegu. Saatsin küll emale kaardi ja pidasin neid nunnusid meeles. Mõtlesin neile võibolla rohkem kui teistel päevadel. Ave tegi mulle täna kingituse ka. Kinkis mulle C-vitamiine ja shokolaadirosinaid. H ütles õigesti ka nii, aga mulle ka maitses se C-vitamiini kollane pallikene, see hapukas, seest veits mõrudam, see maitses nagu lapsepõlv. Ja need shokolaadirosinad maitsesid minu jaoks nagu tapa ja nagu minu tapa kodu ja siis kui ema koju tuli. Tänane päev maitses hästi. Kell neli helistas Ave ja kutsus mind istuma kuskile. Kohaks sai siis minu valitud Tegelaste Tuba. Mõnus hubane õhkkond, kus sai juttu rääkida, istuda ja olla hästi lihtsalt ja tavaliselt mitte mingite pingetega. Aga olgu, laupäeval tuleb maja rahvast täis, reedel ka juba mõned. Teeme piu ära. Tore, et sõpsud tulevad. Oiiii ja mul on hetkel kõrvas üks mõnna mussa, mis meenutab üht suve ja toredat aega. aga need on need mälestused. Ja ma siiski ei oska seda laulu netist leida. Aaa seda ka, et hell yeaaah üks kord pariisis. Läheb lahti, tapal on purk, mida toidan, et minna sinna. Aga H juba uuris, millal ma ära publishin oma postituse. Egas siin midagi erilist polegi. PS! Eile oli hea päev, suutsin palju nalja teha ja oskuslikult kasutasin oma huumorisoont.
Eelmine kord ma kirjutasin enne kui ma peole hakkasin minema. Täna ma kirjutan ligi nädal aega pärast pidu! Ütleme, nii et pidu andis endast märku. Club Citys, ei veetnud me üldse palju aega. Tantsuks läks neli lugu ning kummalegi üks rummikas ning oligi kõik. Maks ehk tund aega siis. Enne kui me Citysse läksime tutvusime ühe masterlaheda noormehega. Tõesti hästi mõnnar mõnnar mõnnar oli. Ta nagu tahtis kohe meiega rääkida. Ma panin jalga ilgelt libedad saapad, absoluutselt sellised, mida ei tasu kanda sellise jääga, mis tookord maas oli. Need saapad läksid mulle maksma katkise põlve ja haige selja. Ma kukkusin hästi hästi hästi palju. Siis leidus ka neid öiseid autojuhte, kes pakkusid oma abistava käe meiesugustele (loe: minusugustele) haledatele kukkujatele. SAimegi autuga koju. Kell oli vist mingi 2 või pool kolm mil meie õhtu lõppes. Aga oi KURAT, me nägime head välja :) Selle pildi panin, kuna sealt on näha mu nüüdseks paranenud koledat kulmu ka :D Aga homme on tore päev. Ema, T ja I tulevad viljandisse. Jeeei, tähistame üht sündmust, mis mõne aja pärast saabuma hakkab. Eks homme ole näha. SEe nädal on selline mõnus olnud. Cookinud oleme hästi palju H'ga. Üle üldse tunneme end hästi. Kõik on hästi mõnnar ja uhke ja tore. Orkester ja värki särki. Ja järgmine nädal tulevad siia kõik need suurepärased, andekad ja targad. Üleüldse tahan suhelda jälle. H'l oli õigus, me vajasime eile seda päeva. Täna tahame ja teeme jälle :) Sellega see kõik algabki. Jääme ootama, mida veel juurde anda on :)
Kirjeldasin siin ükskord seda ideaalset päeva. Aga tegelikult polegi seda ideaalset olemas, on olemas need hetked mis muudavad päeva nii võrd kuldaväärt. Üks näide sellest oli 31. jaanuar. Reede õhtul kell oli umbes kuus või saamas kuus. Liisi helistas ja andis teada, et tema kodu poole vaataksin. Ja seal see oli - täiuslik päikese loojang. Ning sealt see tuligi, ideaalne kohting Liisiga. Minu juures oli küünlavalgel õhtusöömaaeg. Veini klaasis oli viinamarja mahla ja keefirit. Kõik oli täpselt nii nagu pidi, ja siis vaatasime aknapealt seda ideaalset päikeseloojangut, ja kõik oli täpselt selline, puhas ja mõnus. Andis hästi palju energiat ning õhtul tööle minnes ei olnudki enam nii väsinud olla. Teine selline hetk oli järgmisel hommikul kui ma olin 3 tundi maganud ja pidin orkestri minema aga ma olin sisse maganud ja enne orkestrit tuli nagu valatult Doris ukse taha, hommiku tee ühes koos ning siis juba pilli mängima. :) Õhtul tuli meil juhumõte minna minu juurde teha pannakaid ja lobiseda, Liisi, Jans,Liina ja mina. Täpselt nagu vanasti. Väike Dreamer kõrval ning juttu kui palju. Jutt ei saanud otsa ja kõik oli taaskord imeideaalne. Ja muidugi Hanna, kes terve vaheaja selle meie vahemaa tagant hoidis tuju üleval, mina olin ise nagu positiivsusekiir. Ja kui emm koju tuli oli niii õige olla. Emalaps olen nagu näha - aka memmekas. See ongi see ideaal, mida otsida. Täiuslikkus siiski on olemas nagu näha, praegusel hetkel kui mu üks kulm on metsikult kole, ei ole see isegi nii kole tegelikult ja see on naljakas, sest kõik on lihtsalt nii super. Ja minu ja Opossumi plaanid suveks, mis tekitavad seda suurt ja mõnnat ootusärevust. Puude lõhkumine ja päevitamine ja ringi uitamine ja seiklemine ja töötamine ja kõik kõik kõik. Nagu jookseks üles mäest. Üks asi läks nihu, oleks tahtnud D'ga siiski Londonis hetkel olla. Loodan, et kõik on hästi ja kõik on tore ja kui D tagasi tuleb siis tahaks õudselt kuulda neid kõiki jutte londonist. :) Muidugi oli selles ajas, mis ma kirjutan pole hästi palju head. Elu voolab sisse ja kindlasti teen hetkel kõik, et see elu ei saaks must välja voolata. Sest päike nagu paistaks kuigi tegelikult see ilus lumi juba sulab ja varbad saavad varsti ka veidi märjaks. Aga see pole hullu midagi, sest kui südames päike paistab siis pole märjad varbad ja kole kulm midagi hullu ju :D Kulmude värvimisega siis sedapsi, et ma ei saa ise sellega hästi hakkama, niivõrd vuss ma siiski olen :D Ma üritasin aga eks järgmine kord tuleb paremini. :D Harjutamine teeb meistriks muidugi minu välimuse arvelt aga siiski :D praegu on mu videokonversation Liisiga ja siis mingem sättima, sest täna õhtul me võtame vastu uut semestrit :D Oli meeldiv nagu tavaliselt teiega suhelda.
Tuesday, January 18, 2011
Äärmiselt tore on olnud viimased päevad, peale selle, et ma üritan saada muidugi oma mõtteid eemale sellest, et neljapäeval on juba eksam ja ma pean veel essee ära lõpetama ja hakkama kordamisküsimusi õppima ja täna avastasin ka kena portsu kohustuslikku kirjandust. Aga see ei olegi nii negatiivne, selle kõrval, et H vaatab mulle kihistades otsa ja meil kell kaks öösel tulevad master ideed ja üldse naerame nii, et kõik on hästi värviline. Kaks päeva oleme juba käinud linnapääl ka ja jalutanud lihtsalt. Mitte, et aeg seisaks, aga liigud nagu omas ajas ja omas kohas vaatad ringi ja oled. Tuba on meil nagu naerutuba, rõõmu ja värve ja naeru ja kõike täis. Hästi lahe. Eile tegime siis diili ja värvisime mu juuksed ära, ostsime H'ga kaks kleiti ka, SITAKS ILUSAD, peaks mainima :D Me oleme siin natuke muutuste kiirteel täpselt nagu tehnoloogia (üritan hiilata oma huumorisoonega - ehk keegi tõesti naerab ka selle peale :D) Ei kõik on super hetkel. Normalbiit on muidugi teema ja kõik on super! Aga teeks siis esseed natukene.
Närvid püsti, neljapäev oli räme eksam ja terve nv on saanud närveerida, et mis see tulemus siis ka on, täna oli kõige toredam päev nähes, et tulemus oli mitte midagi muud kui A :) Kõige parem, suurepärane. Helistasin emmele ja siis ütlesin, et sain eksami A. Emme küsis: tahtsid ju C'd saada, et mis see A tähendab, mis see parem oleks. ise hakkasin hullult naerma ja siis ütlesin, et paremat enam ei saaks :D Nalja kui palju :D MA enam ei oska nii hästi seda rääkida, see siis tuli nii loomulikult kuidagi. H õppis ka meeltult ja ikka ei saand nii nagu tahtis, see on kurb. aga ma olen enda üle nats uhke ikkagi. Käisime jalutasime H'ga linnas täna, niii mõnna oli, kuskile ei olnud kiiret ja kõike sai hästi rahulikult ja mõnnalt võtta :) Ostsime mõlemad endale kleidid ja siis mina hakkan on pääd ka värvima :D Tänane päev algas juba täitsa varakult ja see on nii hea, ei pea maha magama päeva ja nüüd on palju lihtsam hakata ja eseed kirjutama, mis kujutab endast tervet ööd ma kardan. Viis lehte vaja seda teha ja teemat pole just nagu antud:)
kommi. Istume ja on hommik. Ma sain täna vaimse mõnutunde kui Tädi Reet sai valmis ise tehtud kringli ja ma tõesti võin vanduda, et ma ei ole kunagi paremat kringlit saanud! Kõik aitähhid R ile. :) Anet otsustas, et tema hakkab kaineks, see nädalavahetus oli kaks pidu kus ma tüüpiliselt oleksin joogine, aga ma pidasin vastu ja reedel panin isegi tantsu ja täitsa tore oli. inimesed olid nii purjus ja kohati oli seda naljakas vaadata kuna ise olin kaine. nüüd ma tean mida inimesed naeravad kui ma purjus olen :D Aga siin on olnud ka üks mõnna puhkus, pole kaua oma selles kodus olnudki nii, et nüüd sai jälle pead tühjaks veits. Vaatan aknast välja ja silm näeb nii nii nii kaugele, et ise ka ei usu.
Hommikul ärkasin üles. Päike oli nii kõrgel ja nii hele, et valus hakkas vaadata. Kõik oli hästi hästi soe ja hea. Tatsasin vaikselt oma raskete sammudega, mis tegelikult polegi nii vaikne köögi poole, et põske miskit hääd pista. Kõige parem oli kakao, mis lausa säras mulle vastu ja oli soe soe soe. Õue minnes, tulid vastu inimesed, kes kõik naeratasid ja soovisid ilusat hommikut. Kooli pärast ei pidanud muretsema, sest ma olin valmis ja teadmiste aldis. Õues oli pehme ja valge- lumivalge lumi, lapsed suusatasid ja vanemad vedasid lapsi kelkudel - ilusatel punastel, kollastel, rohelistel ja sinistel kelkudel, täpselt sellistel kelkudel, mis tänase ilmaga ideaalselt kokku sobivad. Terve tee oli täis lumememmesid, kellel olid palitud seljas ja mütsid pääs. Sõbrad tulid ja kallistasid ja me rääkisime ja rääkisime ja rääkisime. Ainult naersime ja naersime ja naersime, naersime nii, et pisarad olid väljas. Ja siis tuli aeg minna loengusse sisse, mis ei olnudki hull kuna õppejõud naeratas ja rääkis kui ilus päev täna on. Kõik naeratasid ja jõid teed ja kakaod ja kohvi ja kõik olid õnnelikud. Ja siis ma läksin istusin sõbrannaga maha ja arutasin veel maailma asjade üle, ja me rääkisime ainult heast. Kuidas kõik on hästi ja kõik on ilus. Sõbrad on õnnelikud ja ise oleme õnnelikud. Ja siis ma tulin koju ja siin oli kõik olemas ja siin olid kõik olemas. Ja me sõime kõik koos ja rääkisime oma päevast ja naersime ja mitte midagi negatiivset ei olnud, sest kõik on lihtsalt nii suurepäraselt hästi, sest me oleme nii õnnelikud. Ja siis tulid sina, ja me olime lihtsalt küünlad põlesid ja muusika mängis, kuid muidu olime vaikuses. Me olime koos ja olime õnnelikud. Milline on sinu ideaalne päev. See on minu ideaalne päev, siis kui ma ei jaksa enam ja tahan, et see negatiivne eksami mõtlemine korraks ära läheks ja tunneks seda positiivsust südames. Jutu tõde oli see, et kui ma koju tulin siis tõesti siin olid kõik olemas ja me sõime koos ja me sõime ennast õnnelikuks, vähemasti mina sõin ennast õnnelikuks. Selle eest saan tänada ainult Sind kallis H. Kuid selle eest, et hea oli koju tulla saan tänada Teid kolme L, L, ja H. Ma ei ole küll võibolla ideaalne, aga ma üritan olla hea :) Nüüd kui see ideaalne päev on mul peas, siis on eksamiteks palju lihtsam õppida. Laul, mis mu kõrvas on ka hea, ja mind ei tee see laul ise õnnelikuks aga, mind tegi see õnnelikuks, et ma selle laulu leidsin. Hea on kirjutada. Nüüd ma õpin eksamiteks edasi, positiivsus selles lörtsises päevas, mis ei olnud üldse päikseline ja päev kus keegi ei suusatanud mulle vastu ja ma ei näinud ühti lapsevanemat oma tütart või poega kelguga vedamas ja ainuke lumememm on meie akna all ja meile tehtud. Koolis nägin ka väheseid inimesi, ja sain ainult ühe kallistuse aga selle ka armsalt A'lt. Ja ma ei olnud üldse valmis kooli minema ja õhtul ei olnud siin peale nelja meie kedagi enamat. See oli lihtsalt selline random täna. Sorry kui surete naerukrampidesse.
Täna siis ametlikult algas see kõik õppimine jälle. Teoorias on olnud ligi kuu ja rohkem aega õppida seda kõike, aga kas mitte ei ole tore kõike jälle kõige viimasel minutil teha ja päevad otsa vaadata arvutist oma top 2 lemmik seriaali või magada nagu täna sai tehtud. JA öösel õppida :) Tegelt see ei ole enam üldse negatiivne see on pigem juba naljakas. :D Ma suhtun positiivselt, et kui eksam saab läbi siis loodetavasti ma rohkem seda õppima ei pea lähiajal :). Aga ma teen kosnpekti edasi ja eks ma mingil hetkel jälle kirjutan ja suhtlen :)
terve päev on möödunud vaadates How i met your mother esimest hooaega. Ilusa mehega ilus ja suurepärane komöödia lihtsalt. Preagult lihtsalt pean ootama et teine hooaeg ära tõmbaks ja saaks hakata seda vaatama. Loomulikult ei saa ju öelda et ma õpiksin juba eelseisvateks eksamiteks. Selle asemel leban voodis. Aga ma olen siiski tubli olnud, natuke olen konspekti teinud juba ja asi on edenemas :) Just praegu leidsin üles ühe imelise laulu mida ma olen niii ammu ammu otsinud juba. Ei taha kurta aga vaheaeg hakkab varsti läbi saama ja siis ma pean hakkama ma targemaks ja tublimaks. hetkel veel ei viitsi ilmselgelt on voodis liiga hea ja ei taha mujale minna :) aga ma luban endale et loen esmaspäeval raamatut. ja pühapäeval ka. Hullem on muidugi see, et mul on homme ja ülehomme ka veel tööpäevad ja siis saab läbi. ehk saab moni ka. Aga olgu ma pean edasi kuduma oma ema salli ja olema asjalik, et mitte halba muljet endast jätta. PS ! Superlahe see tekst on sulle. Üks superitest on hõivatud - see super kes on minu jaoks super ikka. Päris lame :D aga noh elame üle ;) Näed ma ütlesin, et täna on parem päev, ongi parem päev. Parem ja uuem päev kui tänane öö kui ma istusin üksi oma toas ja olin.
Kurbhalb paha ja natuke natuke ka head blogi. Kõige pealt HEAD UUUT AASTAT! Ma pole rohkem kui kuu aega midagi tark ja üldse midagi kirjutanud. Loodan, et kõik elud on ilusad olnud. Mul on siiamaani kõik suht hästi olnud. Tekkis küll üks küsimus, et kui sa võtad aasta vastu üksinda, et kas sa siis oled ka terve ülejäänud aasta üksinda? Veits pani mõtlema. Tunnen seda ka et muutun ja ma ei teagi enam kas see on just hea poole või halvema poole. Tegelt kõik ütlevad et paremuse poole. Ei saa enam kurbasid filme vaadata sest ajab nutma ja ajab mõtlema asjadele, mis tegelikult ei ole üldse tähtsad ja ma ei tea miks aga ma tunnen ennast kuidagi täiesti teistmoodi. Vast asi selles, et ma olen nüüd suht pika aja tapal veetnud jälle. Käin tööl ka ja see muudab mind uimaseks. Aastavahetus ise oli äärmiselt õpetlik, samuti oli see aegade kõige toredam vahetus. Kõik oli ilmselgelt täiesti lahe ja seltskond ja inimesed olid täpselt need keda tahta ja rohkemgi. Alustasin Dorise ja Eliise juures Las Vegase stiilipeoga. Mõnna oli, inimestega sai suhelda ja kõik olid ennast nii ilusateks teinud. Käisin oma sugulasel E'l ka külas. Hästi mõnna oli. Hiljem aga liitusin oma teiste sõpradega, me küll kuskil väljas oluliselt ei käinud aga lällasime lihtsalt ringi nii ummisuudu :) Kõik oli mõnus hommik tuli ja mehed andsid jälle kätte Jõulu Porteri. Ütleme siis ausalt, et minu jaoks oli selle aastavahetuse jooks Shampus ja Jõulu Porter ja natuke veini :) Klassika. Aga okei, ma tõesti olen rämedalt väsinu ja sain natuke nukrutseda ja ma kavatsen veel nukrutseda. Hetkel ei tundu midagi eriti hea. Aga homme on parem päev ja homme on juba täna käes. TSAU ! Eks ma vahest ikka kirjutan veel tsekka siin vahest :)
vähemakski. Me polnud kaks aastat näinud ja see natuke oli lihtsalt super. Muidugi ei muutunud paremaks seda aega, mis kohtamata on olnud aga muutis toredamaks, et me nägime jälle.
