These are the days of our lives.

Eelmine kord ma kirjutasin enne kui ma peole hakkasin minema. Täna ma kirjutan ligi nädal aega pärast pidu!
Ütleme, nii et pidu andis endast märku. Club Citys, ei veetnud me üldse palju aega. Tantsuks läks neli lugu ning kummalegi üks rummikas ning oligi kõik. Maks ehk tund aega siis. Enne kui me Citysse läksime tutvusime ühe masterlaheda noormehega. Tõesti hästi mõnnar mõnnar mõnnar oli. Ta nagu tahtis kohe meiega rääkida. Ma panin jalga ilgelt libedad saapad, absoluutselt sellised, mida ei tasu kanda sellise jääga, mis tookord maas oli. Need saapad läksid mulle maksma katkise põlve ja haige selja. Ma kukkusin hästi hästi hästi palju. Siis leidus ka neid öiseid autojuhte, kes pakkusid oma abistava käe meiesugustele (loe: minusugustele) haledatele kukkujatele. SAimegi autuga koju. Kell oli vist mingi 2 või pool kolm mil meie õhtu lõppes.
Aga oi KURAT, me nägime head välja :) Selle pildi panin, kuna sealt on näha mu nüüdseks paranenud koledat kulmu ka :D
Aga homme on tore päev. Ema, T ja I tulevad viljandisse. Jeeei, tähistame üht sündmust, mis mõne aja pärast saabuma hakkab.
Eks homme ole näha. SEe nädal on selline mõnus olnud. Cookinud oleme hästi palju H'ga. Üle üldse tunneme end hästi. Kõik on hästi mõnnar ja uhke ja tore. Orkester ja värki särki.
Ja järgmine nädal tulevad siia kõik need suurepärased, andekad ja targad.
Üleüldse tahan suhelda jälle. H'l oli õigus, me vajasime eile seda päeva. Täna tahame ja teeme jälle :)
Sellega see kõik algabki. Jääme ootama, mida veel juurde anda on :)