Käisin kodus jälle. Tore oli. Kuna ema ei olnud kodus siis hellitasid ja nuumasid mind kõik mu suure ja vägevad. Aga see kõik oli kuidagi niii soe ja mõnus.
Üks sõber ütles, mulle lausa, et tema on see sõber, kes hoiab mu pead ja hoiab mu lõuga.
Kui ma kolmapäeval tartusse jõudsin. Seadsin otse joones ennast vaksali poole. Tund aega enne rongi väljumist olin kohal. Rong oli niii puupüsti täis, et halb hakkas. Osad seisid püsti ja kellegil eriti ruumi tegelikult ei olnudki. Kertu T'ga on meil saanud kombeks kohtuda, keset üritusi või reise kuskile, nii et eriti aega ei ole. See kord leppisime kokku, et kohtume rongis, umbes tunniks ajaks või
Tapal oli kõige toredam Liisi mul vastas. Liisi, kes hoiab lõuga ja pead. Viisin kodinad koju ja siis tatsasingi edasi kõrval maja poole. HAPPYTHANKYOUMOREPLEASE ja metsikutes kogustes naeru, rõõmu. õhtu oli sõnade all Happy ja JOY. Minu jaoks vähemalt. Hästihästi mega super. Kuna Härra Josh on oma filmi valinud lihtsalt suurepärase soundtracki, siis filmi lõpp mingil hetkel oli minu jaoks olematu, pigem oli see, et silm vajus kinni suu vajus lahti. Kell pool üks läksin koju ja tuttu ära. Nii hea uni tuli.
Neljapäev oli super päev. 24. veebruar 2011 - meie maa sünnipäev. Konstert ja värki kultuurikas, nägi neid suurepäraseid ja toredaid. Õhtul aga mu Liisa tahtis mind enda juurde. Käisime Ferryga jalutamas ja tundsime head aega. Siis kui ma otsustasin et ma söön hästi palju head sööki kustusin ma Liisa voodisse jälle ära. Täpselt nagu tavaliselt kui kõht täis ja ma otsustasin korraks silma kinni visata ja puhata. Ühel hetkel ärkasin ja avastasin, et kell päris palju peab vist kodu poole ennast sättima.
Reedel külastasid mind sugulased soovisid ühe päeva puhul(sellest räägin juba h
iljem)
õnne.
Õhtul tuli teekond Kertofliga Rakvere poole ja pärast seda juba tema juures filmikas ja veinikas ja veike snäkk kõrval.
Reedel tundsin esmakordselt endas seda vanadust, kuna kolmandat õhtut järjest kustusin ma mitte kodus ära aga vaid kellegi toreda juures, sest lihtsalt niii heaoli.
Laupäeval sai ka tapa suusatajatega paar lugu Jänedal tehtud. See oli hästi muhe. Meid oli vähe aga tegime nalja ja naersime ja jõime teed ja sõime hernesuppi. Tol õhtul mängisime Lintšiku ja tema emmega lauamängu, hiljem juba minu juures tuki ja liisiga.
Kell pool üksöösel avasin ühe külalisega shampa, mille ma üksinda ära jõin ja kell kolm magasin õndsat und.
Täna oli hästi hea. Kertofliga sain hommikul kokku ja hakkasime lasnagnet tegema ja kapsarulle ka.
Nii hea oli kodus käia, kahju küll sellest, et osad head ja paremad jäid nägemata. Aga ei ole hullu ma alati ütlen, et eks järgmine kord ikkka näe
b.
Hahaaa. See nädal algas siis sellega, et ma tähistasin uue numbri algust. Alustasin oma sõbranjedega juba reedest ja pidasin kuni esmaspäevani.

Ükspäev lõbusam kui teine. Reedel tegin mina täiesti õlle õhtu ja eks ma nimetangi sed
a nädalavahetust Waltrivahetuseks.
Reede õhtu juba ise venis hästi pikaks minujaoks. Kell pool viis hommikul hakkasime alles Lennukitehasest kodo poole kõndima Liisi ja Reiliga.
Laupäev oli minu jaoks suhteliselt selline kainenemise, söögitegemise, koristamise, vastaskäimisepäev. Õhtul aga algas see pidu. inimesed tulid kohale ja sättisid ja

olid mõnusad.
Pean siiski ära mainima, et kaks minu sõbranjet, otsustasid anda panuse mu Pariisiunistuse täitumisele. Aitäh teile mu musid.
Pidu oli tore, aga minu jaoks lõppes varakult. Selle eest algas ta pühapäeval päris vara uuesti pihta ja lõppu nägin mina alles esmaspäeva õhtul.
Väga tore ja rahulejääv oli see kõik.
Kolmas topic on siis HAPPYTHANKYOUMOREPLEASE. MAailma parima soundtrackiga film arvatavasti. Vähemasti minu jaoks oli see nii hea. Filmi sisu, tegelased.
"You're a mess. I'm a mess too. So let's clean each other up." Ole kõige eest tänulik. Ütle alati thank you, more please. thankyoumoreplease,thankyoumoreplease. Ja alati. Naera, ole joovastunud.
Enam ei jaksa kirjutada. Mõte on tühi ja otsas. Olen niisama siin ja kuulan seda suurepärast soundtracki.



