Tibakene unustan kohati ära, et peaksin uuendama oma blogi, kirjutama siia juurde ja olema hästi tore ja huvitav neiu.
Andke andeks. Eriti vabandan P ees, kellele ma ütlesin mitmeid kordi kui tema seadis oma sammud dušši poole, et nüüd kui sa ennast puhastad, ma kirjutan oma blogi.
Samas, mis siin nii väga laterdada ongi ?
Viimasest hetkest kui ma kirjutasin on kõik väga kenasti sujunud. Jäin ametlikult puhkusele ning alustasin eksamite tegemisega. Nüüd võin südame rahus öelda, et kõik on läbi, kõik on tehtud. Puhkan ja ootan uue semestri algust.
Vahepeal on olnud piduseid hetki, vähem piduseid hetki ja tudumishetki ka. Olen õppinud ja suhelnud, leidnud inimesi, kes on äärmiselt toredaks minu jaoks saanud.
Veetsin ühe võrratu poolteist nädalat neiu P'ga. See oli super. Meil oli äärmiselt lõbus, kohati meenutas see pereelu, millest ma mõistsin, et selle jaoks ma veel valmis ei ole. Samas iga õhtu möödus erinevalt, samas kohas küll aga erinevalt. Sai nautida sporti, häid filme ja head seltskonda. Seda pigem ikka E ja J pool, mitte põllus.
Samas esimene nädal kui ma tööl pidin jälle käima hakkama oli väga raske. Ma polnud kohe üldse harjunud. Hommikused üles tõusmised, minu organism ja kõik on hetkel täiesti selle lainel, et ma olen pool ööd üleval ja siis kui ma ühel hetkel ärkan siis on juba õhtane hämarus kätte jõudnud.
Praegult olen kodus. Voodis, vedelen üksinda. Vaatan telekat ka. Esmaspäeval kui ma oma vaimu ning keha Tapa poole seadsin, ühines minuga tore J. Tuli külla, vaatasime telekat ja käisime jalutamas ja olime hästi toredad.
Kolmapäeva õhtul sain ma oma moka metsasarveseks. Niii hää oli.
Ning täna muudan ma ennast täiesti ümber teatrilainele koos oma armsa D'ga. Enne seda hüppan läbi Turu tänavalt, kus ma teen paar pauku teed armsa P'ga.
Homme aga sätin ennast tagasi viljandisse, et olla tore töö inimene. Ma olen rahul. Kõik on hetkel väga hästi ja mõnusalt. Aga ma ei pea seda kommenteerima kui hästi kõik on, sest inimesed, kes on koos minuga saaad aru, et kõik on hästi ja samas ma loodan, et mõnda aega nii ka kestab, et kõik on hästi. Miski ei muutu, kuigi, selleks, et aru saada, et kõik hästi on peab tundma halba ja kurba enda ümber ka.
Teinepäev kirjutan juba teatrist ja ööst koos D'ga.
A.
PS. Nii kauaks aga jagan ühte meeldivat muusikalist kogemust The Shins- Saint Simon
No comments:
Post a Comment