Oli Tallinn music week, nagu juba mainitud sai. Mu algne hirm taandus kui olin veidi tutvunud inimestega kellega ma seal koos olen. Seda puhkust tallinnas oli tegelikult äärmiselt palju vaja. Ma sain olla koos oma armastatud L'iga ning minu lapsepõlve semu teine L hüppas ka meiega kampa. Käisime hiinakas söömas ja pirital jalutamas. Vot kus oli mõnna.
Töö päevad Nordic hotellis olid ka väga vahvad, nood delegaadid, kes seal kogu aeg oma nägunäitasid ja küsimusi esitasid ja lihtsalt naeratasid ja olid hästi super rõõmsad ja toredad. See muutis terve selle oleku super super heaks lihtsalt ! Samas sai ka kontserditel käidud. Väga häädel. aga ma ei GAlvanic Elephants näiteks. Kuna mul viimasel ööl ei olnud ööbimiskohta ja ma olin sõnaotses mõttes ainult keha mis hingas, peas ei töötanud miskit, kehas ei töötanud miskit. vähemalt mu tundmused olid sellised, et kuskil ei töötanud miski olin vaid keha. Sellest tulenevalt loobusin ka kõige paremast Allan Vainolast ja Unenäopüüdjatest. Vot on küll kurb meel.
Oli jah hää, olen olnud sõpradega, ei vahetaks seda kunagi raha vastu, hea on.
Täna lähen teise juurde, see Tamme tüdrik ikka, pole ammu näinud räägib vähe juttu ja saab olla toredad ja mõnnad.
Homne päev viib aga mind väljamaale, mitte väga palju ega kaugele, aga rootsi, lähen vaatan kas laevapeal ka oskab tööd teha. Kui ei siis sai vähemalt reisul käia kui jaa siis suveks on töö koht olemas !
PS. eile jälle mainiti ühes seltskonnas ühte super head ansamblit, mõtlesin et otsin arvuti avarustest nende ühe hea loo välja ja kuulan, nääd, väga hää et kuulasin, meeleolu on püsti nüüd, kuulake teie ka.
Keane-Nothing in my Way.
A.
No comments:
Post a Comment